Talitused
Ristimine
Ristimise kaudu võetakse inimene kristliku kiriku osadusse. Laps ristitakse soovitavalt võimalikult kiiresti elu esimestel nädalatel või kuudel. Kui vanemad on jätnud lapse ristimata, võib seda teha hiljem. Täiskasvanuna saab tulla iseseisvalt ristimisele.
Laps ristitakse vanemate - erandina ühe vanema või lapse hooldaja - soovil, tingimusel, et nad on ise koguduse täisõiguslikud liikmed ja on valmis andma lapsele kristlikku kasvatust. Vanemad valivad lapsele ristivanemad, kes peavad olema samuti kiriku liikmed. Ristivanemad on ristimisel tunnistajateks ja võtavad endale kohustuse kaasa aidata lapse kristlikule kasvatamisele.
Ristimine võib toimuda kas kirikus või kodus. Ristimise sooviga pöörduda koguduse koguduse õpetaja poole.
Leer
Leerikoolis selgitatakse kristlikke tõdesid.
Laulatus
Laulatusel sõlmivad mees ja naine omavahel kristliku abielu, millega nad seovad end jäädavaks ja lahutamatuks kooseluks. Laulatatakse täisõiguslikke koguduseliikmeid.
Riiklikule abieluaktile allakirjutamine toimub vahetult enne laulatustalitust või talituse ajal. On ka võimalik, et pruutpaar laseb abielu registreerimise teha perekonnaseisuametis ja kirikus toimub vaid laulatus.
Loomulik on, et ammu registreeritud, aga laulatamata jäänud abielupaarid lasevad endid ka laulatada. Seda sobib korraldada seoses leeriga ja laste ristimisega või seoses pulma-aastapäevaga.
Matus
Matus peetakse kirikus, kabelis või haual. Matusetalitusele võib eelneda kirstupaneku ja surnu kodust ärasaatmise talitus.
Inimene peetakse kristlikult maetuks, kui on toimetatud matmisakt kolm korda puusärgile mulla heitmisega ja sellekohaste soovisõnadega. Krematooriumis peetakse vaimulik talitus koos mullapanekuga enne tuhastamist.
Kui inimene on ilma kirikliku talituseta varem mulda sängitatud, võib kutsuda vaimuliku hauale toimetama tagantjärele kiriklikku talitust.
Lahkunut mälestatakse jumalateenistusel soovitavalt surmast umbes kuu aja möödudes. Mälestada võib ka lahkunuga seotud muudel aastapäevadel.