Kambja kiriku ajalugu
KATOLIKU AEG
Esimest korda mainitakse Kambja preestrit Tartu piiskopkonnas 1330. aastal. Kambja kihelkonda on esimest korda mainitud 1471. aastal. Kihelkonna rajajaks peetakse Camby-nimelist maaisandat, kes kirikumõisa tarbeks kinkinud osa oma valdustest.
Liivi sõja ajal 1558 põletasid venelased Kambja kiriku. 1613. aastal ehitati see kividest kividest üles, kuid ilma katuseta. Tol ajal polnud Kambjas õpetajat. Ka hiljem oli kirik korratus olekus ja alles 1642. aastal seati ta põhjalikult korda. Esimese luterliku kirikuõpetajana nimetatakse Johann Prinz'i aastal 1626.
ROOTSI AEG
Aastatel 1660-1701 oli Kambjas ametis Andreas Virginius . Siin tõlkis ta koos oma poja Adrian Virginiusega pühakirja maarahva keelde. Wastne Testament ilmus trükis 1686. Et rahvas pühakirja ka lugeda mõistaks, hakati rajama koole. Tuntuks on saanud Kambja kihelkonna poiss Ignatsi Jaak, kes siin hiljem ka koolmeistri ametit pidas.
VENE AEG
Põhjasõjas aastal 1704 hävitasid taas vene väed Kambja kiriku, kuid kambjalased ehitasid oma kiriku juba 1720. aastal uuesti üles. Sellest ehitusest on alles praegune vana kiriku osa, mille idapoolsele küljele ehitati 1874. aastal juurde uus ristosa. Väljast vaadates on vana osa valgeks võõbatud, uues osas aga paistavad punased tellised ja maakivid. Vanimad kirikuraamatud on säilinud aastast 1719. Kiriku vanad personaalraamatud on kõigile kättesaadavad internetis http://www.eha.ee/saaga
1726. aastal oli suur nälg ja 1730. aastal valitses maal kohutav põud. Sel ajal käidi nii hoolsasti kirikus, et kiriku visitatsiooniprotokollides nimetatakse vaid kaht meest, kes pole armulaual käinud.
Piiblitõlkija Andreas Virginiuse järel oli Heinrich Andreas Erxleben (+1808) teiseks kirjameheks Kambja õpetajate hulgas; ta andis välja Tartu murdes Vana Testamendi lühikese kokkuvõtte ja vennastekoguduse lauluraamatu. Tähtsaimaks köstriks oli talurahva päritolu Johann Thal, kes orelimeistrina ehitas Kambjas 1772. aastal Tartumaa esimese oreli.
Õpetaja Stockenbergi ajal oli Kambjas armulaual käijaid eriti rohkesti. Osaliselt oli see tingitud vennastekoguduse suurest mõjust Kambja kihelkonnas. Altaripilt oli maalitud 1888. aastal Tartus kunstnik R. v. z. Mühleni poolt. Gotha linnas valmistatud orel seati üles 1878. aastal. Kiriku kellad olid valatud Moskvas. 1904. a. pühitseti kihelkonna lõunaosas sisse Krüüdneri abikirik.
EESTI VABARIIGI AEG
1926 rajati Kambja alevik ja kirikus tehti põhjalik remont.
1932. aastal külastas Kambjat Rootsi kroonprints Gustav Adolf. Prints istutas kirikuaeda tamme, mis kasvab värava kõrval praegugi.
1934. peeti esimene Kambja kihelkonna vaimulik laulupäev.
1937. aastal ehitati kiriku läänepoolsele küljele uus kivist 53 meetri kõrgune torn ühes trepikodadega.
VAREMETE AEG
19. augustil 1944 põletasid sissetungivad vene väed Kambja kiriku veelkord maha. Varemetesse jäi nii kirik kui kogudus. Viimane jumalateenistus peeti 1951. aastal Köstrimäel, mil õpetaja Peeter Kohandi õnnistas 8 leerilast. Kogudus liideti Nõoga, kus alates 1954. aastast teenis vanglast vabanenud Harald Tammur.
Vaatamata korduvatele palvetele ei saanud kogudus kiriku taastamiseks luba. Varemetes kasvasid puud ja võsa.
1987. aastal tähistati Kambjas rahvakooli aastapäeva. Ajad muutusid ja Kambja sovhoos asus organiseerima kiriku taastamist.
KIRIKU TAASTAMINE
1989. aastal algasid Kambja kirikus taastamistööd. 1991 laoti üles käärkamber, 1992-1993 ehitati kiriku katus ja tornikiiver, 1994 aknad, 1995-1996 lagi ja 1997 betoonpõrand. Töid tehti arhitekt Liivi Ehmanni jooniste järgi.
1994. aastal peeti Kambja kirikus taas jõuluõhtu jumalateenistus. 1996. aastal avati kiriku seinal "Wastse Testamendi" mälestustahvel.
Pastor Wilhelm Johanningu vahendusel on saksa sõbrad kinkinud Kambja kirikule harmooniumi (1995), puhkpille (1995-1996, 2009), armulauariistu (1998), kolm tornikella (2002), põrandaplaadid (2004), katusekivid kiviaia katteks (2008) ja kirikupingid (2009).
Alates 2003. aastast heliseb Kambja kirikus 12 registriga orel, mille kinkis Träslövsläge kogudus Rootsist. 2007. aastal ostis Kambja kogudus neli lühtrit ja 2008. aastal taastati kiriku ümber vana kiviaed.
Taastatud Kambja kiriku pühitses peapiiskop Andres Põder 11. juulil 2009. a.
TÄNAPÄEV
Kirikus on üle 600 istekoha. Aasta-aastalt kasvab inimeste huvi kiriklike talituste vastu. Ilus pühakoda meelitab abiellujaid ka väljastpoolt Kambjat.
Jumalateenistus Kambja kirikus on igal pühapäeval algusega kell 11.00.
KAMBJA KOGUDUSE ÕPETAJAD
1626 - 1630 Johann Printz
1630 - 1634 Heinrich Fabricius
1660 - 1701 Andreas Virginius
1702 - 1709 Erich Timmermann
1709 - 1715 Johannes Svenske, hooldajaõpetaja (Võnnu)
1715 - 1719 Johann Heinrich Grotjan, hooldajaõpetaja (Otepää)
1719 - 1758 Albrecht Sutor
1760 - 1772 Heinrich Johann Frost
1772 - 1783 Johann Georg Zimmermann
1785 - 1808 Heinrich Andreas Erxleben
1808 - 1845 Gustav Emmanuel Stockenberg
1846 - 1889 Carl Eduard Hasselblatt
1889 - 1900 Johannes Rennit
1902 - 1927 Friedrich Wilhelm Ederberg
1930 - 1944 Oskar Erits
1945 - 1946 August Eduard Ein, hooldajaõpetaja (Nõo)
1946 - 1947 Peeter Kohandi, hooldajaõpetaja (Puhja)
1947 - 1948 Villem Tubin, hooldajaõpetaja (Nõo)
1948 - 1949 August Eduard Ein, hooldajaõpetaja (Nõo)
1949 - 1950 Arnold Võsu, hooldajaõpetaja (Tartu Pauluse)
1950 - 1954 Peeter Kohandi, hooldajaõpetaja (Nõo)
1954 - 1995 Harald Tammur, hooldajaõpetaja (Nõo/ Tartu Pauluse)
1994 - 1998 Jüri Stepanov, hooldajaõpetaja (Otepää)
1998 - 2000 Peeter Karma
2000 - 2002 Joel Luhamets, hooldajaõpetaja (Tartu Pauluse)
2002 - 2005 Peeter Paenurm, hooldajaõoetaja (Tartu Maarja)
2005 - 2006 Kaido Soom, hooldajaõpetaja (TÜ Usuteaduskond)
2001 - 2005 Toomas Nigola, jutlustaja/diakon
2005 - 2012 Kristjan Luhamets
2011 - Andrus Mõttus
KIRJANDUST
EDERMA, B. JAIK, A. Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirikud. Tartu, 1939. Lk 101.
HANKO, A. Oli kord... Mälestusi I Kambja. Tartu, 1939.
ILJA, Voldemar. Vennastekoguduse (herrnhuutluse) ajalugu Liivimaal (Lõuna-Eesti) 1750-1765. Tallinn, 2005. Lk 78-181.
RENNIT, J. Mis räägiwad Kambja kirikuraamatud Kambja kirikust ja kogudusest? Tartu, 1899.